Hei Hei

Pole taas ammu kirjutanu. No rutiin on ikka nii suur. Mis me siis vahepeal teinud oleme?!  No ikka käime kalal. Mitte midagi pole kätte saanu, aga no eks see kalal käik pidigi nagu meditatsioon olema :D. Nii me seda siis võtamegi - unistamise aeg.

Mina sain lõpuks lõpetatud kursuse, mis sertifitseerib mind nüü toitumisterapeudiks või miskiks selliseks. Aga ega ma nüü kohe oma praksist avama ei hakka, sest saan isegi aru, et selleks peaks vist ikka rohkem haridust olema. Aga algus ikkagi. Ja sõprade peal saan ikka õpitut katsetada niiet kui on vabatahtlikke katsejäneseid, siis oleksin ülirõõmus teid kasutama.

Kaspar võttis ka endale kursuse. Tema õpib vaikselt investeerimist. Niiet kasutame siinset aega ikka effektiivselt.

Ühel nädalavahetusel käisime Stradbroke saarel. Ilus saar oli. Praamiga saime ka sõita. Kilpkonna nägin seal vees ulpimas. Vahest tuli vee peale õhku ahmima, siis mina muidugi rõõmustasin selle peale nagu väike plika :D.

Minu endine klassiõde Karoline tuli ka oma teise poolega Brisbanesse. Tore, kui vahest ikka eesti keelt saab rääkida. Aga samas tuli ikka koduigatsus väga peale. Ikkagi tore, et nad tulid. Nüüd ei pea alati ainult kahekesi kuskil käima vaid saab kohe seltskonnaga minna. :D

Veel teeme siin majanaabritega üksteisele vaheldumisi süüa. Itaallase tegi meile seenerisotot. Meie pakkusime singirulle ja mulgiputru. Kõigile maitses. Ja koogiks tegin Sandra Vungi trüflitorti, mille ma muidugi lõpuks enamuses ise ära sõin. Kõik oli imehea. Täna kokkavad meile tšiili neiu ja austraalia noormees. Tõotab tulla taas miskit põnevat. Vihjeks oli palju maisi ning kook on valmistatud kinoast.

Tööl käime ikka samas kohas. Enamuse ajast ikka pesen toole, aga nagu ma enale ja kõigile kordan siis iga tool viib unistusele sammu lähemale.
 Vahest saan ikka välja ka nii telke maha võtma kui ehitama. Sattus ka selline õnnelik juhus, et läksime toole peale korjama ühest koaala pargist nintg sealne mäneger viis mu kiirele tasuta tuurile.

Kunagi tahtsime ka ise sinna Kaspariga minna, aga 35 dollarit tundus liiga kallis. Aga nüü sel korral siis sellel kiirel tuuril anti mulle koala lausa sülle hoida ning näidati ka uniseid tasmaania kuradeid. Nii vinge oli :D. Ja see kollane särk on põhimõtteliselt kohustuslik riietus. Muidugi saab veel oranži ka valida, aga mulle meelib kollane :D. Kõik töömehe ja naise kannavad selliseid.

Saame ikka kõigiga hästi läbi ning elu on peaaegu lill. Palk ainult kahaneb, sest töötunnid kuivavad ka järjest kokku.

Üks päev oli Kaspar kaua tööl ning ei jätnud mulle autovõtmeid. Omaniku naine Zdrafka viis mu siis ise koju :D. Esmaspäeval tõi aga mulle kingituse (ainult mulle :D). Oli ise meisterdanud jõulukaunistusi nädalavahetusel.













Ma siis mõtlesin ka miskit head vastu teha ning küpsetasime Kaspariga kõigile muffinid.



Ja siis on meil veel üks lemmikloom ka kui teda seda moodi saab nimetada. Tema valis meid ning nüüd pea iga hommik leiame ta enda maitsetaimepottide kõrvalt plääsitamas. :)

Ilm kisub meil ka järjest kuumemaks. Kliima soojenemine annab siin tunda ning seda väidab iga kohalik. Keskmine temperatuur on tõusnud 10 kraadi võrra ning juba on meil tulnud kannatada üle 40 kraadiseid päevi.

Ja ongi selleks korraks kõik :).

Kohtumiseni!