Natuke kahest eelnevalt mainitud ämblikust lähemalt. Ehk siis
kõik, kes siia tulla plaanivad, ümer mõtleksid pärast selle lugemist. :D
Tegelikult nii hull ei ole. Aga nüüd siis kirjelduste juurde. (nimed tõlgin
otse, ei tea õiged Eesti nimesid, niiet ärge siis väga selle üle nurisege :P)
Punaselg ämblik (redback
spider) on Austraaliale
omane üks mürgisemaid liike.
Nagu ka pildilt näha, on seda päris kerge ära tunda
punase laigu järgi seljal. Talle meeldib elada inimeste kodudes või nende
lähedal, pigem räpasemates ja soojemates
nurkades. Ehk siis siit hea põhjus kogu aeg tuba koristada. J Ta sööb erinevaid putukaid ja isegi pisikesi sisalikke.
Kõhedust tekitav, eks? Punaselgadel on levinud seksuaalne kannibalism. Ehk siis
emane varastab isaselt sperma ära ja siis tapab ta ära. Seejärel paneb ta
sperma hoiule (niiet ei ole inimesed ainukesed, kes spermapanku kasutavad, meil
õnneks selle pärast mehi ära ei sööda). Sperma säilivusajaks on kaks aastat.
Hammustamise tundemärgid: hammustus hakkab valu tegema ja kestab umbes 24
tundi. Ja sinna lisaks ka veel igasugu sümptomid. Niiet kergendusega võib
mõelda, et päris viie minutiga ära ei sure ja hammustus ei jää märkamatuks.
Ämbliku mürgile on ka vastumürk, mis avastati 1956 aastal. Hea uudis on ka see,
et sellest ajast saati pole ühtegi surma esinenud. Ehk siis kui mingi hammustus valu hakkab
tegema, tuleb valida 000 ja siis saab kõik korda. JA üldse pidid hullud
sümptomid esinema ainult kuuel protsendil hammustada saanutest. Enamasti
pidavat aitama ka kõigest jääkott ja kõik. Ehk siis ei olegi äblik nii ohtlik
midagi. Mürk on aeglaselt leviv. Ja ohtlikum on emane, kes on 1 cm suurune.
Isased on niivõrd pisikesed, et nende hammustused ei pidavat midgai tegema. Huuh,
ei olegi nii õudne kui alguses tundus...vist.
Lõksuämblik (trapdoor spider) Neid liike, selgus, on väga palju. Ja liikide eristamine mõne teise sarnase
liigiga on väga keeruline. Mitmel lõksuämblikul ei olegi akude ees üldse
ümmargusi kaanetaolisi moodustisi. Aga need, kellel on, siis see on tehtud
siidist, taimedest ja mullast. Nende hammustused on sarnased eelmisele. Ja
sümptomid samuti. Taas ei ole kedagi ära surnud nende ämblike hammustustesse.
Kokkuvõtteks siis: mürgiste ämblike pärast ei tasuks küll Austraaliasse
tulemata jätta. Ükski ämblik pole eluohtlik kui siis ainult inimestele, kes on
mürgile eriti tundlikud (neid on väga vähe). Tihtipeale ei pea hammustusega
isegi arsti juurde minema. Aga kui on natuke hullem, siis antakse vastumürki ja
ongi kõik. Tuleb lihtsalt rohkem vaadata, mida haarad, kus kõnnid jne. Ja
muidugi plätud looduses on suur ei ei. Ämblikke on Austraalias päris erinevaid.
Mõned isegi päris suured. Mõned mürgisemad kui teised. Kui kellelgi tekkis
suurem huvi nende vastu, siis all on ka mõned lingid, kust ise infot lugesin.
Ja Kaspari kaelal roomav ämblik võis olla küll mürgine, aga kindlasti mitte
eluohtlik. Mis on väga suur kergendus.
Kasutatud kirjandus:
Wikipedia
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar