Uus ja põnev Outback

Meie asume nüüd outbackis. :D Meile lähim linn on 96 km kaugusel ning seegi on tegelikult päris väike. Õnneks on kõik eluks hädavajalik olemas. Aga minu jaoks mitte päris kõik vajalik. Aga ma alustan siiski algusest.

Eile  panime kogu oma vara meie uude autosse ning jätsime hüvasti meie uute heade tuttavate ja sõpradega. Päris kurb oli. Ungarlased ootavad meid tagasi septembris ning lubasid mõlemale ka tööd. Itaalased lubasid meile samaks ajaks ka toa vabastada. Tõesti olime leidnud enda ümber head inimesed, kellest oli väga kahju lahkuda. Õnneks kohtume nendega aga sügisel uuesti. Ei jõua toda aega ära oodata. Enne aga natuke farmitööd ja ka kaua igatsetud kodukülastus.

Tänaseks oleme ilusti kohale jõudnud ning meie olukorraga väga rahul. Selleks läbisime aga 1200km 14 tunniga ja seda kõike öösel. Sõitsime välja eile kell 8 õhtul kuna Kaspar pidi tegema viimase tööotsa. Vahepeal magasime tee peal kaks tundi (kuna hommikul olime ärganud juba kell 5 siis olime päris väsinud). Edaspidi sõitsime aga korda mööda. Kõrval istujal oli lubatud magada. :) Küll see sõit pimedas on ikka pingeline. Ei väsi ikka kordamast, et need ruud on hirmsad elukad öösiti. Hommikuks oli aga vaade täiesti muutunud. Reljeef täiesti lage ning teeks ainult kitsas karjatee (aga asflateeritud). Tunne oli hea. Tegime viimase peatuse meie kodulinnaks saavas kohas nimega Cobar ning sõitsime farmi poole. Muidugi ei pääsenud me ka lõhkenud kummist, aga see juhtus õnneks linnast ainult 5km kaugusel. 

Farm asub tõesti keset eimiskit. Meie ümber on ainult hektarite suurused karjamaad täis lambaid, metsikuid kitsi ja metsikuid emusid. Ruusid pidi ka olema. Meie majakaaslasteks on üks eestlane ja kaks sakslast. Kõik kolm noormeest on väga töökad ning väga sõbralikud. Maja ise on natuke räpane, aga ei saa vist noormeestelt paremat tahta ning vähemalt on neil siin kindlad koristusgraafikud paigas. Ja isegi leiba küpsetavad nad endale iga õhtu ise (pood liiga kaugel, siis tuleb ju ise teha). Niiet Kasparile on nüüd iga päev värskelt küpsetatud leib tagatud. Kogu söök on meil siin üldse tasuta. Kõik teevad koos nimekirja ja perenaine siis maksab kinni. Liha on ka igast sorti: ruud, lammast, kana kalkunit, notsut ja veist. Kapid on täis igasugu konserve ja pastatooteid ja muud head paremat. Esialgu ringi vaadates hakkas vaikselt tuleviku ees hirm ning nutt tikkus kurku. Kas ma tõesti saan päevad läbi ainult paljast liha süüa või jään nälja?! Gluteeni ja laktoosivabast dieedist ei saa siin haisugi olla ju. Aga perenaisele muret kurtes (ettevaatlikult kuna dieet päris range ja vahest ka kallis, see aga ärritab inimesi) selgus, et ta mõistab mind täielikult. Ka tema jälgib gluteenivaba dieeti ning tänaseks on ta läinud üle paleodieedile. Tean seda väga hästi ning üritan ka ise sinna poole hoida, aga kindlasti ei ole ma nii range. See aga tähendas, et sain tema käest kasti igasugu jahusid, tatrapastat ja muud paremat endale kuna paleodieedil pole see lubatud. Samas on need gluteenivabad. Jess..... minu suurim pingetegur oli elimineeritud. Elamine siin tundus kohe täiesti vastuvõetavaks.  Hiljem selgus, et ka nett on siin parem. Skype kõned pole piiratud. 

Aga mis tööd me tegema hakkame? Esialgu ehitame lammastele 40km uut aeda. Hiljem saame proovida kätt ka lammaste ajamist krossikate seljas. Kas pole vinge?! Saame sõita krossikatega täielikku offroadi ja samal ajal veel lambaid ka taga ajada.Super! :) No ja siis on veel mitmeid töid, mis lammastekasvatust puudutavad.

Lisaks avastasin ma veel, et meie perenaisel on toidukuivati. Jeee.......  Ja mis veel parem. Kohalikud poisid plaanivad kord kinni püüda ühe ruu ning teha temast ruu yerki. :D Ja veel ehitasid nad valmis juba ka suitsuahju, et ruu liha ka seal ära proovida. Igatahes tuleb meil siin kindlasti üks supervinge aeg. Aaa ja veel loomadest. Meil on siin üks kuldne retriiver (ülisõbralik koer) ja üks kass. Lisaks on meil ka üks noor vasikas, kes lihtsalt mööda hoovi ringi kõnnib. Kuna ta jäi ilma oma emast siis perenaine otsustas ta ise üles kasvatada. Nii siis juhtuski, et kui olime saabunud lambafarmi, end tuppa sisse seadnud ja asunud aknast vaadet metsale vaatama, kuulsime äkki ühte pikka muuuuud. Kõõritasime me siis aknast välja ja nägime oma üllatuseks vasikat. Täitsa uskumatu oli esialgu. :) Nüüd ongi meil siin kolm lemmiklooma. :D

Mainisin enne ka, et meil siin metsikud kitsed. Jah, need on täitsa kodukitsed, kes lihtsalt igal pool ringi kondavad. Kord on meie hoovis, siis on naabrite hoovis. Esialgu arvasime, et äkki on kuskil aedik katki ning kitsed jooksu pannud. Aga ei, täitsa isepäised kitsed. Muidugi kogutakse nad vahest kokku ja müüakse maha, aga keegi otseselt ei tegele nende hooldamise, toitmuse ega paljundamisega.

Ja veel....siin on meil muld täiesti punane. Niiet hommikuti päikesetõusul on imeline vaadata veripunast päikest tõusmas veripunasest maapinnast ning peegeldades ka pilvi punaseks. Aga vot see maapind kuivades on päris tolmune ning siin on kõik kohad seda tolmu täis. Isegi ämblikuvõrgud on punased. Seda satub igale poole. Majad on ka seest punasetolmused :D.

Igatahes oleme hetkel väga rahul meie asukohaga ning kindlasti proovime rohkem pilte lisada.