Täna on tähtaeg, mil aed oleks pidanud täiesti valmis saama. Põhimõtteliselt ta ongi. Aga mitmetes kohtades on väikesed ojad, ja lohud, mis tuleks veel kinni ehtada. Kui oleksime täna valmis jõudnud, oleksime läinud kalastama kaheks päevaks. Perenaine oleks majutuse kinni maksnud. Viimane päev läks meil päris hästi ning oleks võib-olla isegi valmis saanud, aga siis hakkas vihma sadama. Igatahes- oleks oleks oleks, poleks, oleks on paha poiss. Ja nüüd on sadanud 6 tundi järjest lakkamatult. See tähendab, et aia äärde ei lähe me nii pea midagi tegema. Kalastustripp jäi ka ära, aga mitte selle tõttu, et me valmis ei saanud vaid vihma pärast. Kohalikud oskasid rääkida, et kui eelmine kord tugevalt vihma sadas, ei saanud 9 kuud tollele asulale ligi, kuhu kalale pidime minema (100 km kaugusel umbes meist - nimeks Tilpa). Igaks juhuks ei riski minna sinna. Samuti nägin ka lõpuks ära, mida tähendab vihm autode läbitavusele sillutamata teel. Kui kuiva ilmaga saab igal pool sõite (pinnas on siin kuivana väga tolmune), siis märjaks saades muutub see tolm kohe mudaks ning läbitavus on ääretult keeruline. Ehk siis vihm tähendab täiesti tööst eemale hoidmist. Muidu oleks saanud homme ka aeda teha (kontrollid ju enne esmasmpäeva ei tuleks), aga nüüd ei lähe isegi kontrollid mitmeid päevi sinna rajale. Tee ääres saime õnneks täiesti tehtud (13km). Sinna võivad minna.
Kahe päeva pärast lähme aga Adelaidi ning võtame meie hea sõbra Beni ka kaasa. Tema lahkub nüüd siit farmist ning reisib natuke enne koju naasmist. Kahju on, et ta ära läheb. Aga samas ei jõua ma trippi ära oodata. Tahaks juba vaheldust natukeseks ajaks. Sel korral otsustasime, et meie hostelites ei ööbi ning sain Grouponi lehelt hea pakkumise. Üldiselt on meil seal vaba kava ning veedame suurema osa kuskil kohvikutes. Tahaks ikka rohkem omaette olla aga samas ka tsivilisatsioonis. Siin ju oleme küll kõigest kaugel, aga omaette ka päris ei ole.
Adelaidi lähme me mu sünnat tähistama. Ka siin farmis oli see tegelikult päris meeldejääv. Kuna päev enne mu sünnat sadas vihma, siis tol õhtul tegime varajase lauamängude õhtu. Väga tore oli. Pererahval on lahedaid lauamänge. Kõik tulid kokku ning veetsime mõnusalt aega. Küpsetasin neile ka vaarika-kookose makroone. Kõik söödi kiirelt ära- järelikult maitsesid. :) Õhtu muidugi päris suurepäraselt ei lõppenud. Nagu teate, siis purjus inimesed tekitavad minus kontrollimatuid vihapurskeid. Üks jobu jõi ennast nii täis, et ei jaganud ise ka, mis ta teeb. Niiet selles mõttes oli jama, et päris ise ei saanud valida, kes minuga laua taha istuvad. Tuju sai igatahes rikutud. Järgmisel hommikul kinkisid kõik mulle ilusaid lilli ning sain ka kaardi kõigi soovidega. Soovid olid küll toredad. Need muutsid mu alles jäänud halva tuju kohe paremaks. Õhtul kuulsin aga ukse taga väikest kohmitsemist ning ukse avades lauldi mulle palju õnne laulu ning vastu vaatas sokolaadikook põlevate küünaldega. Muffinid olid ka. Nii tore oli. Perenaine küpsetas mulle ise koogi. Vahepeal käidi muidugi Kaspari käest küsimas, et kas ma ikka võin võid süüa. Kui selgus, et ei, siis sealt tulidki muffinid. Tuli teha uus kook. Kardeti, et ma jään enne magama kui kohale jõutakse. Ma ju 9 juba magan. Tegelikult olingi juba vaikselt tukkumas. Aga kook oli hea. Nii siis saigi, et muffinid said kõik teised ja kook jäi ainult mulle :D. Lasti ka arvata, millest kook tehtud oli. See oli mõnusalt mahlane ja sametise maitsega. Teravilja jahu seal ei olnud. Samuti ei olnud seal pähklijahu. Midagi muud ju nagu ei olegi?!-tekkis mul küsimus. Siis selgus hoopis, et kasutati türgiuba. No üldse ei olnud kohe aru saada. Kasutatigi siis türgiuba, kakaod, suhkurt ja muna. No nii hea kook oli ikka. Kindlasti proovin kunagi järele. Kõigile poistele oli ka see ikka kohe väga mokka mööda. Selline üllatuste rohke sünnipäev siis oli. :)
Veel.... saime endale veel ühe lemmiklooma. Päris lemmikloomana me teda ainult kohelda ei tohi, sest tegelikult kasvab temast karjakoer. Hetkel on ta ainult 7 nädalane ning väga arg ja väike. Ta on nii nii armas, aga nunnutada teda väga palju ei tohi. Temaga tuleb rääkida alati väga monotoonse häälega. aga vähemalt tohib ikka süles hoida ja musitada ja kallistada, ainult häält tuleb kontrollida :D.
Meie kondijõul töötav muruniiduk, keda Kaspar ikka kõndima üritas saada, tegi paar edusammu ning siis suri ära. Nii kahju oli. Näha oli, et loom tahab elada ja pingutab ikka kõigest väest, aga ussid said vist ikka oma osa ning lammas ei elanud nende tekitatud kahjustusi üle.
Meie väike vasikapull Harold on ka ikka omaette tegelane. Üks päev aitas mul pesu korjata nöörilt või õigemini minu õlalt :D. Mingi hetk avastasin, et minu särgi varukas tal suus. Proovisin siis kiirelt selle otsa talt suust välja tõmmata, aga siis ma muidku tõmbasin ja tõmbasin ning ta oli märkamatult suutnud neelata kolmveerand varukast. Ei tea miks talle riided maitsevad :D. Voodilinad meeldivad talle eriti niiet tuleb kõrgemale alati riputada. :D.
Kitsed, kes meil vihmaga alati akna all piilumas käisid, enam siia ei satu. Kuna meie ümbruses olev ala on nakatatud lammaste ussidega, siis järgmised kolm kuud hoitakse kõik loomad siit eemal. See aga tähendab, et nendega me enam mängida ei saa. :( Ja see lammas, kes arvas, et on kits, on ka nüüd väga õnnetu, sest kõik sõbrad pandi temast eemale ning ta jäeti siia täiesti üksi. Ei teagi, miks tema siia jäeti.
Lõpetuseks teile Katsi leitud
"juta sünnipäevaks kirjutatud tanka" :D
ostsin endale
oranži kampsuni ent
sulle ei kingi
sellepärast et maailm
on niikuinii mustvalge
Tegelikult on maailm päris värviline õnneks. :) Ning teilegi soovin, et näeksite igas päevas mõnes hetkes oma lemmikvärvi ;)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar