15.10.20

Meeleavaldused

Nädalavahetusel olid kõik ametiasutused kinni ning otsustasime, et võiks niisama ka linnas ringi jalutada. Hostelis oli silt taimetoidukohviku kohta. Mõtlesimegi, et hommikust sööme seal ning siis avastame mõnd parki. Kohvikut me ei leidnud. Hiljem selgus, et otsisime vist valest kohast.  Sel päeval  leidsime aga palju muud põnevat või siis õigem oleks ütelda, et põnev leidis meid. Sel laupäeval oli linnas päris mitmeid meeleavaldusi. Esimene neist oli abortide vastane. Suurem osa protestijaid olid pigem hipiliku välimusega. Sattusime kuulma ka möödujate omavahelisi vestlusi samadel teemadel ning nende seas ei olnud mitte ühtegi abortide vastast. Pigem oldi pahased protestijate peale.

Linna peal kõndides nägime mitmes kohas zombideks riietatud inimesi. Eeldasin, et ju siis kuskil on mingi teemapidu. Paari tunni pärast otsisime endale lähimast pargist varju palmide grupilt. Ja siis hakkas sinna kogunema elavaid surnuid -  igasuguseid, üks koledam kui teine. Kui öösel mulle keegi neist vastu oleks tulnud, oleksin kindlasti sammu mitte ainult kiirendanud vaid ka suunda vahetanud  ja jooksu pannud. Ei teagi lõpuks, mis toimus, aga igatahes said kokku zombied ja sõdurid... ja neid oli ikka päris päris päris palju.

Kohe kui olime lõpetanud elava arutluse zombide üle, tuli meile vastu taas üks  suur rahvamass. See kord protestiti GMO ja Monsanto vastu. Seda oli küll tore vaadata. Ostsin endale isegi ühe rinnamärgi nende liikumise toetamiseks. Allkirja sai ka anda, aga sed a ma ei julgenud. Jooksvalt püüti inimesi sel teemal harida läbi valjuhääldi.

Õhtul käisime ka linnatulesid vaatamas.

Lõpuks autoga ja Canberrasse!

Auto ostust lähemalt...

Auto ostmine Victoria osariigis on ikka päris keeruliseks aetud. Ma muidugi ei tea kuidas see teistes osariikides käib. Igatahes valisime me auto välja. Väga suurt valikut ei olnud. Leppisime siis omanikuga kokkusaamise. Autol peab olemas olema kehtiv registreering (Eestis registreerid auto ära ja kui enam sellega sõita ei saa, siis võtad registrist maha ja ongi kõik). Lisaks kehtivale regole peab olema ka RWC( road worth certificate). Eestis võrdub see ülevaatusega. Siin Austraalias kehtivat ülevaatust aga olema ei pea. Seda on vaja ainult auto müümisel ja ostmisel. Selline paber kehtib ainult 30 päeva.

Meie auto hind oli siis 1800 AUD (umbes 1400 eur). Kuulutuses märgiti, et nii rego kui RCW olemas. Kohale jõudes selgus, et nö ülevaatus tuleb veel teha ja lisaks sellele ka õli ja piduriklotside vahetus.  Ainult ülevaatus maksis ligikaudu 170 AUD. Õnneks olid kõik need lisad auto hinna sees. Pidime ainult kauem ootama ja kauplemise võimalus kadus automaatselt ära, sest autoomanikule maksime kätte ainult 1200 dollarit. Kui töökojas asjad tehtud  said, läksime siis autot Kaspari nimele registeerima. Aga ei saa ju minna kõik libedalt. Selgus, et meil peavad kaasas olema lisaks auto paberitele ja passile veel ka viisad ning tõend, mis kinnitaks meie alalist elukohta Victoria osariigis. Aga meil oli ju plaanis jääda ainult ajutiselt. Tekkis hetkeks paanika, et oleme ülevaatuse ära maksnud, aga autot osta ei saagi.  Samuti kui vahetad osariiki pikemaks ajaks, siis peaks  taas auto ümber registreerima. Seda plaani meil aga kohe kindlasti ei ole.

Meie esialgune plaan lahkuda Melbournist pühapäeval luhtus. Esmaspäeval pidime taas minema ARK’i taolisse asutusse, et veel kord auto ostu proovida. Võtsime selleks hostelist mingi paberi. Selgus, et see ei sobi. Soovitati võtta pangast mingi paber. Ühesõnaga jooksime kolm tundi asutuste vahet kuni lõpuks....... jõudis auto omanik autoga ja paberid said ka korda.  Nüüd on meil Kaspar autoomanik ning sõidab juba viimased kolm tundi Austraalia teedel paremal asuva rooli taga. Esialgu oli näha, et tal oli päris hirmus sõita. Ta tunnistas isegi, et õpiks nagu uuesti autot juhtima. Ja kuna auto harjumatult lai ka lisaks, veab mind ta peaaegu ühe rattaga kraavis. :D

Lõpuks saime siis suuna võtta Canberra poole. Kilomeetreid sinna on üle 650 ehk siis sõidame umbes 5 tundi. Kohale peaksime jõudma kella 7 paiku õhtul. See tähendab, et sõidu ajal peaksin varsti hakkama läbi helistama erinevaid üürile andjaid, et õhtul ikka ka ööbimiskoht oleks. Pakkumisi on õnneks päris mitmeid ning erinevates hinna ja kvaliteedi vahemikes.

Homme kohtume ka oma tööandjaga, kelle kontakte meile Pille jagas. Kuna tegu on riigitööga ja paberimajandust on palju, loodan siiski, et ei tule järjekordseid tõrkeid. Lisaks läheb meie kontaktisik ka ülehomsest puhkusele niiet kõik on meil siin kuidagi väga piiri peal ja viimase minuti asjaajamised. Need, kes mind hästi tunnevad, teavad, et viimasele minutile jäetud asjad tekitavad minus väga suuri pingeid. Aga no eks ma tulingi ju siia oma mugavustsoonist välja saamise eesmärgil. Reis on  eesmärgipärane juba esimestest päevadest peale :D

Teed on siin head. Oleme näinud juba ka kängurusid. Nad olid küll surnud, aga siiski võib linnukese juba kirja panna vast. :D