Uus kodu, töö ja inimesed meie ümber

           Tänaseks oleme ennast uude kodusse ilusti sisse seadnud. Tegelikult üürime ühte tuba suhteliselt töökoha lähedal. Nädala eest maksame 250 dollarit üüri koos kommunaalidega. Tuba on mõnusalt suur ning vajadusel mahub ka mõni hea sõber lisaks. Korterikaaslased ja omanik on muidugi natuke lohakad, aga eks siis tuleb meil lihtsalt tihedamini koristada. Vannituba oli ikka eriti räpane. Ma ei julgend isegi oma pesemise asju kuhugi toetada. Aga nüüd on see päris hea ja isegi vann on olemas. :D. Meil on ka paar kodulooma, või siis võib-olla isegi paar sada :D................sipelgaaaad! Täitsa hullumaja. Ei teagi kohe, mida nendega ette võtta. Teisi tunduvad nende pikad rajad üldse mitte häirivat kappide ääres ja sees, meie aga üritame muidkui võidelda nendega. Ühes kohas hävitame nad ära, nemad kurjamid teevad aga uue raja kuskile mujale. Niiet mõtlesime, et äkki ei tasu nende radu segada kui nad meie toitu ei puutu, siis ei muuda nad ka suunda. Õnneks plaanime siin veeta ainult kolm kuud ja no ega olimegi valmistunud hulleimaks Austraaliasse tulles. Niiet õnneks kõik muu on hästi ja põõsa all magama ei pea. Piirkond on meil rahulik, üpris pealinna lähedal. Pealinn on neil üks väga rahulik linn võrreldes Melbourni või Sydney'ga. 

              Lisaksime veel, et meie toa omanik on muusikafestivalide korraldaja (sellest ka vist tema ajapuudus ja lohakus) ning lubas, et saame endale kõigi tema korraldatavate festivalide passid täitsa tasuta. Nüüd ootamegi novembri keskpaigas toimuvat kolmepäevast festarit. Sellest kuulete siis novembris lähemalt.

              Natuke ka meie tööst...... Meie tööandjaks on siis valitsus ning teeme sellist meeldivat tööd nagu prügi koristus. Korjame prahti suurte teede ääres ning kaupluste ümbruses. Sellist tööd teeme ühe kuu kuni ümbruskonna selgeks saame, pärast seda peaksime niitma hakkama. Tegelikult jääkisme meelsamini siiski prügi koristajateks. Seal saab autoga päev otsa ringi sõita ning töö on tšill ja kõik teretavad. Mainiks veel, et enamuse prahist moodustavad Mac'i pakendid. Töökaaslased on meil päris toredad. Kõik viskavad nalja ning on muidu muhedat. Minu (Juta) üle meeldib neile väga naerda, eriti siis kui nende kohalikust slängist aru ei saa või kui uskuma jäin, et koaala liha süüakse. 

               Et prügi korjata pidime endale tegema nö valged kaardid. Need tähendavad seda, et oleme läbinud ohutuse õppused ehitusplatsidega seoses. Õnneks maksis tööandja meile need kinni. Ja kaardid kehtivad enamikes osariikides niiet edaspidi kuluvad need meile kindlasti ära. Tööandja poolt saime ka päiksekreemid, kindad ja päris enda prügikorjamisnäpitsad. Saime neile isegi oma nimed peale. Lisaks saime ka korralikud päikeseprillid, millest on väga palju kasu ka töövälisel ajal. Tööpäevad algavad meil hetkel kella 6st hommikul ning kestavad kolmveerand kolmeni. Täpsemalt lõpeb päev 14.42. Ei tea, miks nii naljakad kellaajad, aga neist peetakse peaaegu kinni.

               Ilmast ka natuke. Kindlasti olete uudistes kuulnud, et Sydney ümbruses on suured tulekahjud. Õnneks meid need veel ei ohusta. Aga päris kaugel nad ka ei ole, kõigest 150 km kaugusel. Meie äärelinna ümbritsevad igast otsast mäed ning kardetakse, et suve jooksul tekib ka meil mitmeid tulekahjusid, aga loodame, et mitte väga tõsiseid. Õhutemperatuur on meil hetkel väga kõikuv. Öösiti on kohati -2 ja hommikuti tuleb autoaknaid kraapida. Päeval tõuseb temperatuur aga 28 kraadini või isegi enam. See ei pidanud üldse normaalne olema. Suvi algab siin aga alles detsembrist niiet aasta vahetus ja jõulud on siin täitsa suve keskel. Suvel pidid kraadid ulatuma 37ni niiet ei teagi kui hästi meil see niitmine sellise kuumusega õnnestub. Aga eks siis vaatame, mis saama hakkab.

                 Lõpuks lisame ka auto pildi. Autost nii palju, et see on 23 aastat vana. 3,9 liitrine V6, 139kW, automaat ning meeletu laev (kirjas on, et full size car ja president ford) ja nii pehme vedrustusega, et pea iga kord kui sellega pikemaid otsi teeme jään ma merehaigeks...vist.