Rodeo, botaanika aed ja teletorn

Loodame, et tuuled teid ära pole viinud ning teie vara rüüstanud. Meil on siin ka natuke tuuline, aga muidu paistab siiski päike. Käisimegi möödunud nädalavahetusel nii mitmeski kohas, kuna ilm oli päris ilus ja mitte liiga palav.
Laupäeva veetsime botaanika aias, mis asub ühe mäe jalamil (Black mountain). Sissepääs on täitsa tasuta, aga parkimise eest tuleb maksta 10 AUD :D. See oli päris suur ala ja päris ilus ka. Jõudsime sinna juba pool üheksa (uni läks ikka päris varakult ära). Sel ajal oli külastuskeskus veel suletud. Botaanika aed on tavaliselt küll erinevate puude, põõsaste avastamiseks, meie aga leidsime endale põnevama tegevuse. Jälgisime erinevaid linde, jäneseid ja sisalikke. Sisalikud olid ikka päris päris suured (kindlasti on neil õigem nimi ka, aga sisalikud kõik :P ).

Mõned pildid siis: (ärge prille vaadake, need saime tööandjalt ning sobivust väga valida ei saanud). Arvake ära mitu elukat on pildil (mina välja arvatud). Vihjeks võin ütelda, et üle ühe :). Lõpuks harjusime nendega nii ära, et ei viitsinud fotokat enam välja otsida ega isegi seisma jääda, et neid lähemalt uurida.

Natuke uudistasime siiski ka taimestikku. Seal oli loodud kohalik vihmamets. Kaspar oli vaimustuses suurtest sõnajalapuudest. Samuti oli seal selliseid puid nagu pudeliharja paju :D (willow bottlebrush) ja mitmeid teisi huvitavate nimedega isendeid.

Linnud on tõesti siin ilusad. Erilisemaid ei saanudki pildile kuna olid liialt pisikesed ning arad, aga vähemalt mälupildile saime salvestatud. Minu arust teeb suurem osa linde siin väga koledat häält. Hommikuti see isegi vahest ärritab mind. Kraaksuvad ja karjuvad ja no ei lase rahulikud omi mõtteid mõelda. Kasparile ei meeldi nad samuti, aga päris tihti ikka imiteerib neid. Mõned linnud teevad siin siukest huvitavat arvuti häält. Nagu keegi valiks numbreid ning see on siukse elektroonilise häälega (umbes midagi starwarsi kosmosejaamast). Mõned pildid lindudest ka:

Lõpuks kui botaanikaaed läbi sai vaadatud, otsustasime, et ronime mäe tippu. Seal asub ka kohalik teletron - Telstra torn. Päris raske oli ikka, minul vähemalt. Pidin päris tihti Kasparit hõikama, et mind ka ikka järgi ootaks. Samas alla tulemises on Kaspar nõrgem kui mina. Ei teagi, kuidas nii üldse võimalik on. Igatahes sinna kõndides nägime ka ühte erilist lindu nimega Kookaborra (aborigeenide päritoluga nimi). See lind on lihasööja. Samas ei ole ta nii väga suur, et lihasööja moodi olla. Hääl on tal nagu ahvil (kui huvitab, saate siit kuulata ja vaadata http://www.youtube.com/watch?v=lwoNRxiW6mM ).

Jõudsime siis lõpuks torni juurde. Pilet oli 7.50 AUD nägu. Aga vaade sealt on ikka päris võimas. Late on ka seal meeletult hea. Paremat ei olegi me vist varem saanud. Või siis olime lihtsalt nii näljased  ja janused. Aga emotsioonid olid küll laes. Pilte ka tornist ja vaadetest.

Pühapäeva hommikul käisime tööl. Pühapäevad on kõige mõnusamad tööpäevad. Siis on aega ainult neli tundi, niiet 10ks oleme lõpetanud. Samas palka saab topelt. Ja tööd on ka piisavalt niiet ei pea passima nii palju kui tavalistel päevadel. Olime see kord täitsa esimest korda Kaspariga ainult kahekesi ning saime suurepäraselt hakkama. Sellest nädalast pandi ka mind autorooli. Minu auto on manuaalkäigukastiga. Kasparil on automaadiga. Mul selline tunne, et oleks nagu autokoolis tagasi. Käsi ei leia korralikult kangi üles, tuleb ikka vaadata, millest haaran. Käigud ei lähe korralikult sisse, sest no lihtsalt ei ole harjunud vasaku käega neid vahetama. Suunatule asemel käivituvad tihti kojamehed. Silm ei ole ka harjunud rohkem vasakut poolt jälgima, et ikka äärekivisse ei sõidaks. Ringidel tuleb ka siin kümme korda igas suunas suunatulesid näidata, sisenedes ja väljudes ja ei tea kuna veel. Igatahes automaat on siin ikkagi see õige. Aga juba hakkab välja tulema küll. Lisame ka pildi, milline on meie tööauto:

Aga aitab tööjutust. Pärast tööd pidime kiirelt koju ruttama, riided vahetama ning saime võimaluse minna kohalikule rodeole. Nagu juba vist maininud oleme, on meie maja omanik festivalide korraldaja ning tal oli oma tulevase festivali tarvis natuke promo teha. Võttis meid kaasa ning saime temaga tasuta sisse. Muidu oli pilet 20 AUD. Päris põnev oli. Nägime siis rodeot suurtel hobustel suurte meestega, suurtel pullidel ning samuti oli ka väikeseid hobuseid. Pisematega pistsid rinda lapsed. Hiljem kuulsime, et need väiksemad hobused on loodusest püütud metsikud isendid. Nende seljas ei olevatki varem keegi istunud. Ja kuna neid hobuseid seal looduses nii palju ning nad oma kapjadega kõvast keskkonda rikuvad (pidid paljunema sama kiirestki kui küülikud), siis lastakse mitmed maha, rodeol osalevatel loomadel siis vedas võib-olla natuke rohkem ning nemad jäeti ellu ja kodustatakse hiljem. Ka naised osalesid mitmel võistlusel, aga nemad olid vist pigem niisama kava täiteks. Põhivärk oli ikka meeste vahel. Pilte ka natuke:

Järgmisel nädalal on plaanis minna vaatama aborigeenide koopamaalinguid ning raba alasid kui need üles leiame.